Kontakt
Uudised
Farmist
Veised
ENG
RUS
   

 

 
Veised 
TagasiPrindi


 
 

Sentafarm Oü kasvatab puhtatõulisi Aberdeen-Angus tõugu veiseid. Pärit on see veisetõug Põhja-Sotimaalt Aberdiini ja Anguse krahvkonnast. 50 aasta jooksul arenes aga üheks levinumaks lihaveiste tõuks maailmas. Praegu arvuliselt suurim lihaveiste tõug USA-s ja Argentiinas. I tõuraamat alates aastast 1862. Aberdiin-Angused on keskmise suurusega, pika kerega, sarvedeta suhteliselt kõrged loomad. Värvuselt mustad aga esineb ka punast värvi. Kasutatakse laialdaselt ristamisel liha kvaliteedi ja piimaanni parandamiseks. Poegimine suhteliselt kerge. Sünnikaal 35-38 kg, täiskasvanud loomade kaal lehmadel 550-750 kg, härgadel 850-900 kg ja pullidel kuni 1000 kg. Rümbasaagis kuni 60%.

Väga paljude maailmas kasvatatavate lihaveisetõugude hulgast paistab Aberdiin-Angus silma eriti kõrge lihakvaliteedi poolest. Millest see tuleneb?

  • Aberdiin-Anguse tõugu veised ladestavad oma keharasvad lihaskiudude vahele, mitte nahaalusesse rasvapolstrisse, mistõttu liha lõikepind paistab „marmorjas“ ja liha nimetatakse  marmorlihaks. Lihaskiudude vaheline rasv muudab liha mahlaseks, pehmeks ja maitsvaks.
  • Aberdiin-Anguse tõugu veiseid saab edukalt kasvatada ilma jõusöödaga nuumamata, ainult  karjamaal. Aasta läbi on veised karjamaal ja lisasööta antakse talvel, kui karjamaadel rohtu ei ole. Karjamaade sisse jäetakse võsa ja metsatukad. Looduslähedasel viisil peetud veiste liha maitse on peenem ja hõrgum.
  • Euroopas kasvatatakse enamasti kvaliteet-loomaliha tootmiseks noorpulle. Seevastu Inglismaal, Iirimaal ja kogu Ameerika mandril pullvasikad kastreeritakse. Ning just härgade (kastreeritud pullid) abil toodetakse tippmaitseomadustega liha. Härja liha lihaskiud on peenemad ja liha on mahlasem. Tõsi küll, härjad kasvavad  aeglasemalt ja nende tapakaal on väiksem kui pullidel kuid kõrgem lihakvaliteet ja võimalus härgi karjatada koos lehmadega  kompenseerib selle.
  • Parimaks nii maitseomadustelt kui pehmuselt peetakse 16-24 kuu vanuse härja liha. Mida noorem on loom, seda heledam ja pehmem on tema liha. Kuid – mida vanemaks loom saab, seda paremaks, tugevamaks ja hõrgumaks muutub liha maitse. Liha maitseomadusi aitab parandada laagerdamine ehk eelvalmimine – külmumispiiril säilitamine. Selle protsessi käigus laguneb ensüümide toimel sidekude ning liha muutub pehmemaks ja spetsiifiline loomaliha maitse tugevamaks.

 

Lihaveiste pidamine. Veiseid peetakse suviti karjadena, kus on ca 45 põhikarja lehma (ammlehma). Ühe veise kohta peab olema 1 ha looduslikku karjamaad või 0,5 ha kultuurkarjamaad. Ammlehmadele lisanduvad kevadel aprillis-mais sündivad vasikad, neile tuleb arvestada 0,2 ha karjamaad, seega kokku ühe karja pidamiseks on vaja ca 50 ha loodulikku karjamaad koos väikeste metsa- ja võsatukkadega. Karjal peab olema kerge laut või varjualune(söötmiskoht). Veiseid ei söödeta aga laudas vaid karjamaal või jalutusalal.  Tootmishooned lihaveistele ei pruugi olla kapitaalsed.

 

 

       SENTAFARM OÜ  Mõniste vald, Võrumaa 66014   
Tagasi Prindi Soodne koduleht